Biolagunevad jäätmed

Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Prügilasse ladestavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamiseks on tarvis need muust olmeprügist eraldi koguda ning tagada nende bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine). Biolagunevate jäätmete liigiti kogumisel väheneb segaolmejäätmete kogus - seega on võimalik valida väiksem olmejäätmete konteiner või harvem tühjendussagedus, mis tähendab väiksemaid kulusid segaolmejäätmetele

Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleks pöörduda piirkonna jäätmevedaja poole. Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda. Selliselt toimies väldite haisu teket ja muid ebameeldivaid ilminguid 

Biolagunevate jäätmete konteinerisse sobib:

• Liha- ja kalajäätmed
• Köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid
• Piimatoodete jäägid (või, margariin, juust)
• Leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted
• Majapidamispaber, määrdunud paber, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid
• Toataimed ja lõikelilled

Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei sobi:

• Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained
• Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud
• Kile, metall, klaas, vahatatud ja kiletatud papp
• Kasutatud ühekordsed pabernõud
• Suitsukonid, tuhk,täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed
• Ohtlikud jäätmed

Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nädalas